Category Archives: rehvivahetus

Turvaline sõit algab õigest rehvihooldusest

Käes on sügis ning ilmas kisuvad jahedamaks. Kuklasse tekib mõte, et varsti võib minna külmaks ja libedaks, kuid autol on veel all suverehvid. Millal ja mis juhtudel peaks hakkama mõtlema rehvivahetusele? Kas kohe, kui seadus lubaba? Või peaks ootama esimese lume ja külmakraadideni? Äkki ei peaks üldse vahetama?

Teadlik otsus rehve vahetada saab tulla vaid siis, kui on teada, millised on nõuded rehvidele ning millal kindlasti olemasolevaid rehve enam kasutada ei tohiks. Tuleb teada, kui laiad rehvid on konkreetsele mudelile üldse tootja poolt lubatud on. Seda on võimalik teada saada tehnilisest passist või tänapäeval ka maanteameti koduleheküljelt. EI ole võimalik väita, et hea on ainult võimalikult kitsas või hoopiski võimalikult lai rehv. Kõik sõltub konkreetsest masinast. Tuleb siiski tähele panna konkreetse auto raskust ning arvestada jõudu, millega see rehvi vastu maad surub. Auto sõiduomadustele ja rehvi haakumisele mõjuvad halvasti nii liiga väike kui ka liialt suur jõud ning raskus.

Laitmatuks rehvi tööks ning selleks, et ei tekiks liigset kulumist või loperdamist, on vaja rehve tasakaalustada. Kui lähed töökotta rehve vahetama, siis teevad selle sinu eest ära kõik seda teenust pakkuvad asutused. Rehvid ei tohiks olla tasakaalust väljas, sest, siis hakkavad nad sõidu ajal hüppama ning seetõttu ei saavuta rehv tee pinnaga piisavat kontakti. Väike vale jõnks või takistus teel ning auto kaotab juhitavuse ning sõit võib lõppeda traagiliselt.

Väga oluline on ka see, et rehv oleks terve ning õige rõhu all. Rehvirõhku peaks kindlasti kontrollima enne igat pikemat sõitu, kuid kui neid ette ei tule, siis peaks rutiinse ülevaatuse ette võtma iga kuu aja tagant.  Ka selle info, kui suur rõhk peaks auto rehvides olema, annab ette autotootja. Autojuhil jääb üle vaid õige kogus aparaadist rehvi lasta ning rahuliku südamega edasi sõita.

Uue rehvi ostmine on alati seotud väljaminekutega. Reeglina on levinud arvamus, et mida kalllim, seda parem. Rehve ostes see aga alati ei pruugi kehtida. Tihtilugu teeb rehvi kalliks just tuntud firma nimi, kuid vähemtuntud firma rehv võib vahel olla isegi  töökindlam, kui mõne paljureklaamitud firma oma. Hinnast ja tootjafirmast olulisemad on rehvide puhul see, kus rehvid on toodetud ning kelle jaoks. Meie kliimasse ei ole enamasti sobilikud rehvid, mis on toodetud näiteks Itaalia või Saksamaa turule, sest sealsed talved ei ei ole kunagi nii külmad ja jäised, nagu Eestis. Seega tuleks rehve ostes hoolikalt valida ning otsustada pigem Põhjamaades toodetud rehvide kasuks, mille tootmisel on arvestatud sellega, et teedel võib esineda nii lund, lörtsi, vihma kui ka kiilasjääd.

Vähemoluline ei ole ka rehvi vanus. Ei ole vahet, kas rehv on seisnud kasutamata pikka aega või on kasutatud – rehvi omadused halvenevad ning materjal amortiseerub ajapikku. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik autole alla panna maal kuuris või pööningul kümme aastat seisnud rehve, sest nende sõiduomadused ei ole suure tõenäosusega enam endised ning raha kokkuhoiu  asemel võivad taolised rehvid tuua kaasa hoopis liiklusõnnetuse ning suuremad kahjud. On teada, et tänapäeva rehvid ei pea enam nii kaua vastu, kui vanasti, kuid on see-eest kindlasti töökindlamad ning tagavad parema haakumise teepinnaga.

Ükskõik, mis põhjusel on vaja võtta ette rehvivahetus, on kindlasti oluline, et selle töö võtaks ette professionaalne firma, mis tunneb oma tööd ning suudab anda garantii oma tööle, sest kaalul on siiski inimeste turvalisus.

Õige rehvihooldus tagab väiksemad kulud

Kas valida naastrehvid või mitte?

Igal autoomanikul tuleb ette situatsioone, kus peab  mõtlema rehvivahetusele ning see juthub tihtilugu just enne talve.  Väga lihtne oleks, kui saaks minna rehvitöökotta või autoteenindusse ning osta ära rehvid, kuid asja teeb komplitseeritumaks see, et ka rehviostu tehes on valik äärmiselt kirju. Mida rohkemate inimeste käest nõu küsid, seda segasemaks läheb saadud info.  Tuleb välja, et nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja seisukohti. Abiks on see, kui eelnevalt on kodus tehtud ära põhjalik taustauuring.

Õigesti valitud rehvid on määrava tähtsusega jus talvistel teedel, sest meil Eestis on lumist ja külma aega 110 päeva aastas, mis teeb julgelt kolmandiku ajast. Paljude autojuhtide esimeseks valikuks on olnud päris kaua aega just nimelt naastrehvid. Naastrehvid on testides saanud enamasti paremaid tulemusi, kui lamellrehvid ning seega on arusaadav, miks nad nii populaarsed on.  Tänapäevase tehnoloogia järgi toodetud naastrehvid on vaat et  kõikides omadustes lamellrehvidest paremad ning nii on ka mõistetav, miks meie muutlikes ilmaolustikes autojuhid just naastrehve eelistavad.

Naastrehvid on meie talvistel oludes populaarsed ja laialt kasutusel just alljärgnevatel põhjustel:

Kõigepealt on määrav kasutajasõbralikkus. Need sobivad eelkõige algajatele ja võhese sõidukogemusega juhtidele või neile, kes eriti tihti autorooli ie satu ning tunnevad end seetõttu veidi ebakindlalt. Kuna naastrehvi omapäraks on neid teel hoidvad rehvidesse kinnitatud naelad, siis istub  auto paremini jäisel teel ning on seetõttu lihtsama vaevaga juhitav. Kui on vaja aga äkitselt pidurdada jäisel või kinnisõidetud lumega teel, siis on naastrehv parem valik enda lühema pidurdusmaa tõttu.

Naastrehv on stabiilsem ja turvalisem ka siis, kui sellega sõita kiilasjääl ning kinnisõidetud lumega teel, eriti just kruusateed ning linnast väljas asuvad metsavaheteed. Need rehvid tagavad autole stabiilsema juhitavuse ning parema pidamise kui lamellrehvid. Juhul, kui tekib tihti vajadus sõita metsavaheteedel või kruusateedel, siis on kindlasti arukam valida autole naastrehv. Linnatänavatel aga naastrehvid erilist eelist ei anna.

Kui sõidad talvel väiksemaid teid mööda, siis võib ette tulla, et auto satub külglibisemisse. Ka selliste juhtude vältimiseks tuleks eelistada naastrehvi lamellidele. Naastrehvidega ei toimu külglibisemine nii äkiliselt ning autot on kergem teel hoida. Ka konarlikul jääl sõites on naastrehvidega auto suunakindlus oluliselt parem.

Neile faktidele toetudes võib üsna kindlalt  öelda, et naastrehvid on parim valik talvel kasutamiseks. Samas on ka juhtumeid, kus naastrehv selgelt lamellrehvile alla jääb.

Autojuhid, kes palju reisivad, peaksid kindlasti teadma, et üsna paljudes Euroopa riikides on naastrehvidega sõitmine tänase seisuga ära keelatud. Keelatud on need seepärast, et naastrehvid kulutavad liialt kiiresti ära teekatteks oleva asfaldi ning tekitavad sellega nii liigseid kulutusi teeremondile kui ka keskkonnareostust.

Lisaks võib naastrehve alla pannes hakata häirima see, kui ilma lumekatteta teel tuleb kuuldavale  naastrehvide ebameeldivat undamist. See ei mõjuta küll sõiduomadusi, kuid võib mõne autojuhi närvidele käia küll.

Lamellrehv teeb naastrehvile ka silmad ette lahtisel lumel või lörtsisel teel sõites, sest naastrehvil on antud tingimustes aeglasem kiirendus ning tunduvalt pikem pidurdusmaa. Sama kehtib ka juhul, kui sõita märjal või lörtsisel asfaldil. Sellistel teedel on naastrehve kasutaval autol kehvem ka juhitavus.

On täiesti loomulik, et inimesed eelistavad mugavust ning seetõttu eelistavad kulutada vähem aega ja raha rehvivahetusele. Sellistele juhtidele ei ei saa samuti naastrehvi soovitada, sest neid võib kasutada vaid piiratu aja jooksul aastas ning igal sügisel ja kevadel tuleb ette võtta rehvivahetus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et naastrehvil on väga mitmeid kasutuseeliseid, kuid lõpliku otsuse tegemiseks tuleb siiski läbi mõelda enda vajadused ning sõitmisharjumused.

Naastrehvidel on mitmeid eeliseid