Turvaline sõit algab õigest rehvihooldusest

Käes on sügis ning ilmas kisuvad jahedamaks. Kuklasse tekib mõte, et varsti võib minna külmaks ja libedaks, kuid autol on veel all suverehvid. Millal ja mis juhtudel peaks hakkama mõtlema rehvivahetusele? Kas kohe, kui seadus lubaba? Või peaks ootama esimese lume ja külmakraadideni? Äkki ei peaks üldse vahetama?

Teadlik otsus rehve vahetada saab tulla vaid siis, kui on teada, millised on nõuded rehvidele ning millal kindlasti olemasolevaid rehve enam kasutada ei tohiks. Tuleb teada, kui laiad rehvid on konkreetsele mudelile üldse tootja poolt lubatud on. Seda on võimalik teada saada tehnilisest passist või tänapäeval ka maanteameti koduleheküljelt. EI ole võimalik väita, et hea on ainult võimalikult kitsas või hoopiski võimalikult lai rehv. Kõik sõltub konkreetsest masinast. Tuleb siiski tähele panna konkreetse auto raskust ning arvestada jõudu, millega see rehvi vastu maad surub. Auto sõiduomadustele ja rehvi haakumisele mõjuvad halvasti nii liiga väike kui ka liialt suur jõud ning raskus.

Laitmatuks rehvi tööks ning selleks, et ei tekiks liigset kulumist või loperdamist, on vaja rehve tasakaalustada. Kui lähed töökotta rehve vahetama, siis teevad selle sinu eest ära kõik seda teenust pakkuvad asutused. Rehvid ei tohiks olla tasakaalust väljas, sest, siis hakkavad nad sõidu ajal hüppama ning seetõttu ei saavuta rehv tee pinnaga piisavat kontakti. Väike vale jõnks või takistus teel ning auto kaotab juhitavuse ning sõit võib lõppeda traagiliselt.

Väga oluline on ka see, et rehv oleks terve ning õige rõhu all. Rehvirõhku peaks kindlasti kontrollima enne igat pikemat sõitu, kuid kui neid ette ei tule, siis peaks rutiinse ülevaatuse ette võtma iga kuu aja tagant.  Ka selle info, kui suur rõhk peaks auto rehvides olema, annab ette autotootja. Autojuhil jääb üle vaid õige kogus aparaadist rehvi lasta ning rahuliku südamega edasi sõita.

Uue rehvi ostmine on alati seotud väljaminekutega. Reeglina on levinud arvamus, et mida kalllim, seda parem. Rehve ostes see aga alati ei pruugi kehtida. Tihtilugu teeb rehvi kalliks just tuntud firma nimi, kuid vähemtuntud firma rehv võib vahel olla isegi  töökindlam, kui mõne paljureklaamitud firma oma. Hinnast ja tootjafirmast olulisemad on rehvide puhul see, kus rehvid on toodetud ning kelle jaoks. Meie kliimasse ei ole enamasti sobilikud rehvid, mis on toodetud näiteks Itaalia või Saksamaa turule, sest sealsed talved ei ei ole kunagi nii külmad ja jäised, nagu Eestis. Seega tuleks rehve ostes hoolikalt valida ning otsustada pigem Põhjamaades toodetud rehvide kasuks, mille tootmisel on arvestatud sellega, et teedel võib esineda nii lund, lörtsi, vihma kui ka kiilasjääd.

Vähemoluline ei ole ka rehvi vanus. Ei ole vahet, kas rehv on seisnud kasutamata pikka aega või on kasutatud – rehvi omadused halvenevad ning materjal amortiseerub ajapikku. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik autole alla panna maal kuuris või pööningul kümme aastat seisnud rehve, sest nende sõiduomadused ei ole suure tõenäosusega enam endised ning raha kokkuhoiu  asemel võivad taolised rehvid tuua kaasa hoopis liiklusõnnetuse ning suuremad kahjud. On teada, et tänapäeva rehvid ei pea enam nii kaua vastu, kui vanasti, kuid on see-eest kindlasti töökindlamad ning tagavad parema haakumise teepinnaga.

Ükskõik, mis põhjusel on vaja võtta ette rehvivahetus, on kindlasti oluline, et selle töö võtaks ette professionaalne firma, mis tunneb oma tööd ning suudab anda garantii oma tööle, sest kaalul on siiski inimeste turvalisus.

Õige rehvihooldus tagab väiksemad kulud